joon. 1. Sinivetika rakustruktuur
Raku struktuur
Sinivetikate rakusein on moodustunud kahest bioloogilisest membraanist (sise- ja välismembraan), mille vahele jääv periplasmaatiline ruum on täidetud peptidoglükaaniga (kompleks suhkrujääkidest ja aminohapetest). Mõnedel liikidel on lisaks välismembraani peal veel glükoproteiidsed limakihid, mille struktuur ja koostis on liigispetsiifilised. Üheks lima ülesandeks on kaitsta vetikarakku liigse ultraviolettkiirguse eest. Niitjate sinivetikarakkude rida, mida ei ümbritse limatupp, nimetatakse trihhoomiks. Rakud koos limatupega moodustavad niidi.
Sinivetikad on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid (neil puudub rakutuum). Nende rõngaskromosoomid paiknevad vabalt rakus, kuid seostuvad ka raku sisemembraani sissesopistustega ehk mesosoomidega. Sinivetikate genoomi suurus varieerub 2-8 mln nukleotiidi (vrd. inimese rakus on 3,2 mld aluspaari). Rakuorganellidest on rakus veel ribosoomid (valkude sünteesiks) ja tülakoidid (fotosünteesiks). Nii nagu bakteritel, puuduvad ka sinivetikatel membraaniga ümbritsetud organellid: mitokondrid, lüsosoomid, Golgi kompleks ja kloroplastid. Klorofüll asub plaatja kujuga rakuorganellides - tülakoidides. Tülakoidide asetus rakus on taksonoomiline tunnus. Tülakoidide välispinnale on kinnitunud fükobilisoomid, mille olulisemad komponendid on 4 tüüpi fükobiliproteiinid (vees lahustuvad antennpigmendid):
Planktilistel sinivetikatel, eriti veeõitsengut põhjustavatel liikidel, esinevad gaasivakuoolid (ingl. k. gas vesicles) või nende kogumikud (ingl. k. aerotopes). Gaasivakuoolid on erineva suuruse ja kujuga. Mõnedel sinivetikatel esinevad gaasivakuoolid ainult teatud eluperioodil või teatud rakkudes. Gaasivakuoolide arv ja suurus võivad raku elutsükli jooksul muutuda, kuid võime neid moodustada on liigispetsiifiline. Gaasivakuoolid tagavad planktilise eluviisiga sinivetikatel nende ujuvuse, võimaldavad neil reguleerida raku erikaalu ning püsida või liikuda soodsasse veekihti.
Sinivetikatel on leitud rakus veel omapärane polüeederkeha, mis sisaldab kristalliseerunud ensüümi ribuloos-1,5-bifosfaat karboksülaas-oksügenaas (RuBisCo). Selle ensüümiga tagatakse fotosünteesi pimedusreaktsioonide tsüklis (Calvini tsüklis) glükoosi molekuli moodustumine.
Varuained
Süsivesikute varuna esinevad sinivetikatel n.n. sinivetika 'tärklise' graanulid.
Lämmastiku varuna esinevad tsüanofüsiini graanulid.
Fosfori varuna esinevad polüfosfaadi graanulid, millede moodustumine toimub ATP-st pärineva fosforhappe jääkidest.
Sinivetikate rakusein on moodustunud kahest bioloogilisest membraanist (sise- ja välismembraan), mille vahele jääv periplasmaatiline ruum on täidetud peptidoglükaaniga (kompleks suhkrujääkidest ja aminohapetest). Mõnedel liikidel on lisaks välismembraani peal veel glükoproteiidsed limakihid, mille struktuur ja koostis on liigispetsiifilised. Üheks lima ülesandeks on kaitsta vetikarakku liigse ultraviolettkiirguse eest. Niitjate sinivetikarakkude rida, mida ei ümbritse limatupp, nimetatakse trihhoomiks. Rakud koos limatupega moodustavad niidi.
Sinivetikad on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid (neil puudub rakutuum). Nende rõngaskromosoomid paiknevad vabalt rakus, kuid seostuvad ka raku sisemembraani sissesopistustega ehk mesosoomidega. Sinivetikate genoomi suurus varieerub 2-8 mln nukleotiidi (vrd. inimese rakus on 3,2 mld aluspaari). Rakuorganellidest on rakus veel ribosoomid (valkude sünteesiks) ja tülakoidid (fotosünteesiks). Nii nagu bakteritel, puuduvad ka sinivetikatel membraaniga ümbritsetud organellid: mitokondrid, lüsosoomid, Golgi kompleks ja kloroplastid. Klorofüll asub plaatja kujuga rakuorganellides - tülakoidides. Tülakoidide asetus rakus on taksonoomiline tunnus. Tülakoidide välispinnale on kinnitunud fükobilisoomid, mille olulisemad komponendid on 4 tüüpi fükobiliproteiinid (vees lahustuvad antennpigmendid):
- C-fükotsüaniin - esineb kõigil sinivetikatel, annab rakule sinaka värvuse
- Allofükotsüaniin - esineb kõigil sinivetikatel, annab rakule sinaka värvuse
- C-fükoerütriin - esineb üksikutel sinivetikatel, annab rakule punaka värvuse
- Fükoerütrotsüaniin - esineb üksikutel sinivetikatel
Planktilistel sinivetikatel, eriti veeõitsengut põhjustavatel liikidel, esinevad gaasivakuoolid (ingl. k. gas vesicles) või nende kogumikud (ingl. k. aerotopes). Gaasivakuoolid on erineva suuruse ja kujuga. Mõnedel sinivetikatel esinevad gaasivakuoolid ainult teatud eluperioodil või teatud rakkudes. Gaasivakuoolide arv ja suurus võivad raku elutsükli jooksul muutuda, kuid võime neid moodustada on liigispetsiifiline. Gaasivakuoolid tagavad planktilise eluviisiga sinivetikatel nende ujuvuse, võimaldavad neil reguleerida raku erikaalu ning püsida või liikuda soodsasse veekihti.
Sinivetikatel on leitud rakus veel omapärane polüeederkeha, mis sisaldab kristalliseerunud ensüümi ribuloos-1,5-bifosfaat karboksülaas-oksügenaas (RuBisCo). Selle ensüümiga tagatakse fotosünteesi pimedusreaktsioonide tsüklis (Calvini tsüklis) glükoosi molekuli moodustumine.
Varuained
Süsivesikute varuna esinevad sinivetikatel n.n. sinivetika 'tärklise' graanulid.
Lämmastiku varuna esinevad tsüanofüsiini graanulid.
Fosfori varuna esinevad polüfosfaadi graanulid, millede moodustumine toimub ATP-st pärineva fosforhappe jääkidest.
