O. Oscillatoriales

Picture
Joon. 8. Limnothrix sp
Seltsi kuuluvad niitjad harunemata vormid. Iseloomulik on üherealine rakkude rida. Rakud võivad olla kera-, silindri- või tünnikujulised. Heterotsüstid ja akineedid puuduvad.  Paljunemine toimub hormogoonide moodustumise teel. Perekondi eristatakse limatupe olemaolu või puudumise, trihhoomi kuju ja värvi ning tülakoidide asetuse järgi rakus; lisaks veel füsioloogiliste, molekulaarsete, biokeemiliste, ökoloogiliste tunnuste abil ja ultrastruktuuri järgi. Levinumad planktilised perekonnad on:

1. Limnothrix.
Sirged või kõverdunud trihhoomid võivad esineda üksikult või kimpudena. Trihhoomi laius 1-6 μm. Aerotoobid esinevad. Perekonnas ca 15 liiki, nendest pooled on planktilise eluviisiga, valdavalt magevees. Sagedamad liigid: L. planktonica ja L. redekei - mullivetikas (esinevad ka Võrtsjärves).

Picture
Joon. 9. Planktolyngbya sp
2. Planktolyngbya.
Sirged või  kõverdunud trihhoomid on ümbritsetud õhukese jäiga limatupega. Niidid, laiusega kuni 5 μm esinevad vees üksikult. Aerotoobid puuduvad. Perekonnas esineb kümmekond planktilise eluviisiga liiki, enamasti mage- või riimvees. Sagedamad liigid: P. limnetica ja P. circumcreta (esinevad ka Võrtsjärves).

Picture
Joon. 10. Planktothrix sp
3. Planktothrix.
Sirged või kõverdunud trihhoomid esinevad vees üksikult, kuid massilise esinemise korral võivad moodustada ka kimpe. Limatupp tavaliselt puudub. Trihhoomi laius 2-15 μm. Aerotoobid jaotunud ühtlaselt rakus, kuigi võib esineda trihhoomi segmente, kus aerotoobid puuduvad. Perekonnas esineb kümmekond planktilise eluviisiga liiki, valdavalt magevees. Sagedaim liik: P. agardhii. Liik on liigtoiteliste järvede tunnusliik, võib põhjustada veeõitsenguid, sealhulgas potentsiaalselt mürgiseid. Eesti järvedes laialt levinud.