Picture
Joon. 2. Anabaena heterotsüst kahe akineedi vahel.
Heterotsüstid (ingl. k. heterocytes, heterocysts).

Heterotsüstid sarnanevad vegetatiivsele rakule, kuid eristuvad viimastest nõrgalt granuleeritud tsütoplasma ja tugeva rakuseina poolest. Viimane takistab õhuhapniku sissetungimist heterotsüsti. Ühes või mõlemas heterotsüsti otsas esinevad paksendid.  Heterotsüstid esinevad seltsides Nostocales ja Stigonematales. Heterotsüstid on fotosünteetiliselt inaktiivsed. Nende funktsiooniks on õhulämmastiku fikseerimine, mis on rangelt anaeroobne protsess ja mida katalüüsib ensüüm nitrogenaas. Heterotsüstides muutub molekulaarne õhulämmastik ammooniumiooniks. Reaktsiooni toimumiseks vajalik energia saadakse ATP-st. Heterotsüstide moodustumine intensiivistub anorgaanilise lämmastiku defitsiidi korral vees. Võime õhulämmastiku fikseerida annab sinivetikatele konkurentsieelise teiste vetikate ees. Viimasel ajal on leitud, et õhulämmastikku on võimelised fikseerima ka mitmed heterotsüste mitteomavad sinivetikaliigid (Synechococcus, Trichodesmium). Protsess toimub pimedas, kui fotosünteesi protsessis ei toodeta hapnikku, mis inhibeeriks nitrogenaasi katalüüsiprotsessi.

Akineedid ehk puhkespoorid.

Akineedid on suured ovaalsed või kerajad, paksuseinalised rakud keskkonna ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Akineedid arenevad vegetatiivsetest rakkudest ja esinevad ainult heterotsüste omavatel liikidel. Akineedid sisaldavad palju varuaineid (tsüanofüsiini, glükogeeni) ja eristuvad teistest rakkudest tugeva granulatsiooni poolest. Akineetide moodustumine intensiivistub fosfori defitsiidi, madala veetemperatuuri ja madala valguseintensiivsuse tingimustes. Akineedid on iseloomulikud eriti vananevale vetikapopulatsioonile.