O. Chroococcales
Joon. 4. Cyanonephron sp
Seltsi kuuluvad üherakulised või koloonialised vormid. Rakud on kerajad, ellipsoidsed või silindrikujulised. Kolooniates võib lima olla homogeenne või kihiline. Seltsi kuulub palju planktilise eluviisiga perekondi: Synechococcus, Synechocystis, Aphanocapsa, Coelosphaerium, Snowella, Woronichinia, Gomphosphaeria jt. Näitena on toodud neli väga levinud perekonda:
1. Cyanonephron.
Silindrikujulised, kõverdunud rakud, mõõtmetega 2-5×0,8-1,2 μm, moodustavad kerakujulisi või piklikke kolooniaid. Aerotoobid puuduvad. Koloonia mõõtmed 12-100 μm. Mageveeline perekond. Tuntuim liik: C. styloides (esineb ka Võrtsjärves).
1. Cyanonephron.
Silindrikujulised, kõverdunud rakud, mõõtmetega 2-5×0,8-1,2 μm, moodustavad kerakujulisi või piklikke kolooniaid. Aerotoobid puuduvad. Koloonia mõõtmed 12-100 μm. Mageveeline perekond. Tuntuim liik: C. styloides (esineb ka Võrtsjärves).
Joon. 5. Merismopedia sp
2. Merismopedia.
Kerajad rakud moodustavad sirge või kõverdunud plaadikujulise koloonia. Esinevad nii mage- kui merevees. Perekonnas esineb paarkümmend liiki, pooled planktilise eluviisiga. Sagedaim liik: M. tenuissima.
Kerajad rakud moodustavad sirge või kõverdunud plaadikujulise koloonia. Esinevad nii mage- kui merevees. Perekonnas esineb paarkümmend liiki, pooled planktilise eluviisiga. Sagedaim liik: M. tenuissima.
Joon. 6. Microcystis sp
3. Microcystis.
Kerakujulised, aerotoope sisaldavad rakud on ühendatud lima abil ebakorrapärase kujuga mikroskoopilistesse või silmaga nähtavatesse kolooniatesse. Lima võib olla valgusmikroskoobis nähtav või mitte; see tunnus on liigispetsiifiline. Rakkude mõõtmed 1-9 μm. Perekonnas on üle kümnekonna liigi, kõik planktilise eluviisiga, valdavalt magevees, üksikud riimvees. Mitmed liigid võivad põhjustada veeõitsenguid, sealhulgas toksilisi. Sagedaimad liigid: M. aeruginosa, M. wesenbergii, M. viridis ja M. novacekii (esinevad ka Võrtsjärves ja Peipsis).
Kerakujulised, aerotoope sisaldavad rakud on ühendatud lima abil ebakorrapärase kujuga mikroskoopilistesse või silmaga nähtavatesse kolooniatesse. Lima võib olla valgusmikroskoobis nähtav või mitte; see tunnus on liigispetsiifiline. Rakkude mõõtmed 1-9 μm. Perekonnas on üle kümnekonna liigi, kõik planktilise eluviisiga, valdavalt magevees, üksikud riimvees. Mitmed liigid võivad põhjustada veeõitsenguid, sealhulgas toksilisi. Sagedaimad liigid: M. aeruginosa, M. wesenbergii, M. viridis ja M. novacekii (esinevad ka Võrtsjärves ja Peipsis).
Joon. 7. Chroococcus sp
4. Chroococcus.
Rakud kera- või poolkuu-kujulised, 2-32, tavaliselt 2-8 kaupa koloonias. Sageli on iga rakk individuaalses limakestas. Liikide arv perekonnas on ca 35, nendest kümmekond on planktilise eluviisiga, valdavalt magevees. Planktilistel liikidel varieeruvad rakkude mõõtmed 1,5-20 μm. Sagedaim liik on C. limneticus.
Rakud kera- või poolkuu-kujulised, 2-32, tavaliselt 2-8 kaupa koloonias. Sageli on iga rakk individuaalses limakestas. Liikide arv perekonnas on ca 35, nendest kümmekond on planktilise eluviisiga, valdavalt magevees. Planktilistel liikidel varieeruvad rakkude mõõtmed 1,5-20 μm. Sagedaim liik on C. limneticus.
